Tehke koostööd, küsige küsimusi ja olge iseenda parim originaalversioon, mitte kellegi teise vari - see tagab edu ja rahulolu!

Läksin Londonisse lauluõpingutele 2006. aastal ja olen nüüd kodus tagasi sõnumiga: "Julgustan kõiki noori välismaal õppima ja vanemaid olema neile toeks. Mina sain sellise idee kooli direktori ühest esinemisest. Seitsme aasta eest tegingi mõtte teoks ja ei kahetse hetkegi - saadud teadmised ja kogemused kaaluvad ka kodu- ja mustaleiva-igatsuse kordades üle. Ei kujuta ette, et oleksin mõnest teisest koolist saanud parema hüppelaua välismaale minekuks, sest hea keeleoskus on ju suhtlemise alus. Sageli imestati Inglismaal selle üle, et inglise keel ei olegi minu emakeel, kuigi seda nii hästi valdan. Suur tänu headele pedagoogidele siin koolis, eriti minu inglise keele õpetajale! 

Loll

Enamus aega oma elust olen tundnud end purulollina. Kaasa pole aidanud ei Eesti elitaarseimas koolis käimine ega austusväärsed intelligentsemad eakaaslased-kaasteelised, kes majakatena tarkusevalgust inimmõistuse pimedusse on heitnud. Valgust, mis on lugematuid kordi päästnud mind rumaluse sohu uppumast. Kui viskusin lauluga lolluse ulgumerelaintesse, olid targad sõbrad ja koolikaaslased need, kes mulle päästerõnga viskasid, otsekui öeldes, et ka lollil võib olla eluõigus; ja kui ta oskab veel nalja ka teha ning suudab teinekord ausakski jääda, siis seda enam.

Loe lähemalt Jimi blogist »

Muusikud Viru tänaval

Vist oli keskkooli lõpuklass, reede, tunnid lõppenud ja vaja minna klassivend Tõnu suvilasse Muugale õllekest libistama st maailma asju arutama. Otsa-kooli hoovi "punanurka" kogunes tavapärane seltskond, tehti suitsu, arutati asja ja otsustati plaan teoks teha. Eelluure oli tuvastanud, et õlu on müügil Viru tänaval asuvas gastronoomiapoes, sealt on keegi Teet Antonov Villu poeg ilmsete võltsimistunnustega õpilaspileti abil ka varem edukalt märjukest soetanud. Kuna ametlikult vanust piisavalt ei olnud, et kolisevate õllekottidega Viru tänavalt Postimaja juurde Muuga bussile kulgeda, siis mindi klassivend Mihkli juurest läbi ja võeti appi... mitte just väike kitarrikast ja siis poodi! Mäletan, et kast asetati häirimatult niigi rahvast pungil toidupoe põrandale ja kamp klassivendi täitsid kitarri transpordiks mõeldud kõvade kaantega kasti kiirelt Ziguli õllepudelitega. Kaas suruti kinni (no ikka pilgeni täis oli ju vaja laduda!) ja reis busspeatusesse võis alata. Koomiliseks muutis selle kulgemise asjaolu, et pudeleid täis kitarrikast oli sedavõrd raske, et seda tuli korraga neljast äärest ja nurkadest tõsta ja kanda nagu kadunukest. Niiviisi kakerdasime pudelikolina saatel Postimaja poole, kui Viru tänava lillemüüjate juures tuli meile vastu alati rangelt frentši riietatud konkreetse ja suhteliselt karmi olemisega vene keele õpetaja Dmitri Petrjakov. Ta jäi keset Viru tänavat seisma, pani käed demonstratiivselt puusa, vaatas meid pika hindava pilguga ja teatas üle tänava kõva ja selge häälega: "Nu i muzõkantõ!" Meie koorma all ägav samm kiirenes veelgi, aga kergelt pääsesime - mingit jama sellest ei tulnud ja õlu sai ka otsa nagu alati...

Auris
Tallinna 7. Keskkool
1976-1987

Käsikäes Euroopa Komisjoni asepresidendi kabinetiülemaga

Olen seda 01.09.1987 tehtud ajaloolist fotot hoidnud pensionisamba jaoks, sest kui paljud saavad esitleda pilti seismisest igavese tule ees (rääkimata pronkssõdurist!) käsikäes koos Euroopa Komisjoni asepresidendi kabinetiülemaga. 

Priit Koff

Alar Schmidt: "Särk maha, paugupealt!"

Keskkooliastme kehalise (lühendatult "kehka") tund, aasta u 1985, toimumiskoht Hariduse tänava koolimaja spordisaal-aula. Tütarlaste kehalise kasvatuse (nais)õpetaja Rätsepat asendas Alar Schmidt. Saal oli jagatud pooleks nagu ikka, platsi ühel poolel mängisid tüdrukud korvpalli ja teisel poisid.

Rivistas siis Schmidt poisid pooleks kahte võistkonda ja kamandas talle isikupärase käskiva käeliigutuse saatel "Särk maha, paugupealt!". See viimane sõna käis alati asja juurde, kuna saalis oli üpris jahe või siis ei olnud häbelikud poisslapsed huvitatud särki vabatahtlikult esimese käsu peale seljast viskama.  Kui poisid olid mängu alustanud, liikus Shmidt üle platsi tüdrukute rivi juurde, kamandas need samuti kahte lehte ja järgnes Shcmidti tavapärane käsklus... "Särk maha, paugupealt!" Seda, mis siis järgnes, täpselt ei mäleta, aga põnev oli igatahes...

Auris
Tallinna 7. Keskkool
1976-1987